Väärikus

Aeg-ajalt enne järjekordset Ülo Vooglaiu külastust formuleerin selliseid mõtteid:

Mis on väärikus

• Väärikus on käitumine vastavalt isiklikele ning ühiskonnas üldtunnustatud väärtustele.
  
  • Ausus:
    
    • Oma arvamuse ausalt ja viisakalt väljaütlemine, ka juhul kui teiselt poolt on oodata kriitikat selle suhtes
    • Endale ausaksjäämine ja tõele näkkuvaatamine ning sellele vastavalt tegutsemine
  • Vastutusvõime: Oma lubaduste täitmine/pidamine
  • Julgus: Julgemine öelda EI
  • Austus: Ausa tagasiside andmine teisi solvamata
  • Abivalmidus: „Kus häda näed laita, seal tule ja aita” - vajadusel „varrukate üleskäärimine” ja asjade ärategemine
  • Moraalsus: Oma moraalinormidest ja väärtustest mitte allapoole laskumine
  • Diplomaatiline korrektsus: Oskus probleemi lahendada nii, et selle tegevuse käigus ei tekitata teistele osapooltele lahendamise olulisi lisaprobleeme. NB! See ei tähenda suhtumist „juriidiliselt on kõik korrektne”.
  • Tänulikkus: Oma tänu väljanäitamine
• Väärikus on positiivne vastukaal erinevatele destruktiivsetele mõtteviisidele (vt „mis väärikusest sõltub”)

Kuidas väärikus tekib

• Väärikus baseerub inimeste isiklikel väärtustel
  
  • Kuna väärtused on aga regiooniti erinevad, võib ka väärikuse mõiste tajumine olla erinev
• Iga indiviidi väärikuse olemust taset mõjutab tagasiside nende vanematelt, sõpradelt, töökaaslastelt sotsiaalsetest gruppidest, riigi seadustest

Mis väärikusest sõltub

• Inimeste lähedaste ja seeläbi kogu ühiskonna heaolu
  
  • Tüüpilisteks negatiivseteks väljunditeks väärikuse kadumisel/vähenemisel on: korruptsioon, silmakirjalikkus, ignorantsus, julmus, hoolimatus, vastutustundetus, argus, immoraalsus, õelus, tänamatus, …